3.1 Kogub õppijatelt, kaaskoolitajatelt ja teistelt sidusgruppide liikmetelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides selleks sobivaimad meetodeid. Tegeleb metoodikate arendamisega ja juhendab teisi koolitajaid selles valdkonnas.

Õppeprotsessi käigus ja vahetult õpisituatsioonis on mul fookuses verbaalne ja mitteverbaalne tagasiside, kasutan ka grupi vaatluse meetodit. Lühemate koolituste lõpus ja koolituspäeva lõpus küsin võimalusel tagasisidet näiteks „Lõpeta laused“ meetodil, kasutan selleks jututäringuid, mitmekesiseid metafoorkaarte, telegrammi meetodit. Vajadusel pikemate koolituste käigus võin koguda ka kirjalikku tagasisidet, mida saab arvesse võtta näiteks järgnevate koolitusmoodulite kavandamisel.  

Tavapäraseks on kujunenud kirjaliku tagasiside küsimine pärast koolituse lõppu veebipõhise küsitluse meetodil. Näiteks õppimisoskuste koolitusel iga koolituse kohta kogusin ma tagasisidet ühe ja sama ankeedi kasutades, mis tagas kõikide koolituste puhul andmete võrreldavuse.

Kaaskoolitajatelt ja näiteks koolituse tellijalt või projektijuhilt jooksva ning kokkuvõtva tagasiside saamiseks ning õpiprotsessi analüüsiks on seni olnud tõhusaim meetod koosoleku läbiviimine.

Tagasiside kogumise metoodika arendusega – uutes tingimustes uuteks eesmärkideks teadaolevate meetodite kasutamiseks nende kohandamine, kombineerimine – tegelen ma praktiliselt iga mahukama koolituse puhul, võttes arvesse koolituse eesmärke, kestust, enda seatud kriteeriume ning mõistagi tellija esitatud ootusi. Näitena toon õppimisoskuste koolitusel kasutatud tagasiside kogumise metoodikat, kus lisaks ülalpool nimetatud meetoditele kasutasin lisaks näiteks „In-Learning“ refleksioonilauamängu.

Teisi koolitajaid juhendan ja nõustan näiteks koolituste ettevalmistamisel ja õppekava koostamisel, kui see toimub meeskonnatööna või olen seda temaatikat käsitlenud ka koolitajate koolitusel.

Tõendusmaterjalid:

3.2 Analüüsib ja üldistab õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutades sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel otsib lisateavet.

Õpitulemuste analüüs oli lahutamatuks osaks õppimisoskuste koolituste käigus kus iga koolituse kohta koostasin ma ülevaate koolituse rahastajale. Antud ülevaadete puhul ei keskendunud ma aga otseselt edaspidisele koolitusvajadusele, sest selle järgi ei väljendanud ootust tellija, kuid õppijate tagasiside analüüsi tulemusel tihtipeale ilmnes, et nad sooviksid jätkukoolitusel osaleda. Analüüsis meetoditest kasutasin enim võrdlemist, interpreteerimist, üldistamist ja sünteesi.

Juhul, kui tellija on vastava ootuse väljendanud või antud sihtgrupi puhul on potentsiaali jätkata koolitus- või arendustegevustega, siis toon analüüsis välja ka edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, tuginedes koolitusvajaduse analüüsi tulemusel ja koolitusgrupiga töötades saadud sisendile. Näiteks Luua Metsanduskooli hindamisalase koolituse kokkuvõttes toon ma konkreetselt välja, millised võivad olla edaspidiselt vajalikud koolitused antud õppeasutuse koolitajatele.

Õppimisoskuste koolituste lõppedes korraldasin ma täiendava uuringu kõigi kahe aasta jooksul koolituse tunnistusega lõpetanute seas hindamaks koolituse tulemuslikkust. Minu sooviks oli teada saada, kuidas nad hindavad küsitlusele vastamise hetkel oma kompetentse koolituse õpiväljundite põhjal ning mis on õppijate elus muutunud koolituse tulemusel, aga lisaks soovisin hinnata, mis aitas neid õppeprotsessi käigus. Uuringu viisin läbi veebipõhiselt ja kogusin kokku vastuseid 64 õppijalt 96-st, kes koolituse edukalt läbisid. Võrdlesin, tõlgendasin, analüüsisin ja interpreteerisin andmeid ning nende põhjal koostasin ettekande.

Tõendusmaterjalid:

3.3 Sõnastab hindamiskriteeriumid ja hindab õppeprotsessi. Arendab hindamise metoodikat ja juhendab teisi koolitajaid.

Õppimisoskuste koolitustel olid õppeprotsessi hindamise kriteeriumiteks minul iseendale seatud kaks peamist kriteeriumi:

  1. koolituse vastavus õppekavale ja koolitusprogrammile (teemad, maht, ajakava jmt), õpiväljundite saavutamine
  2. Õppegrupi omavaheline koostöö ning suhtlus koolitusel ja väljaspool

Nende kahe kriteeriumi alusel sain ma hinnata koolituse õnnestumist, eesmärkide saavutatust, valitud metoodika sobivust. Lisaks oli rahastaja poolt seatud kriteeriumiks õppijate osalus ja püsivus ning minimaalne koolituse lõpetajate arv. Selline kvantitatiivne mõõdik andis mulle tihtipeale täiendava motivatsiooni hoida igat õppijat kaasatuna, aktiivsena, toetada teda ja soodustada tema püsimist õppegrupis. Neid kolme kriteeriumit analüüsisin ja hindasin iga koolituse kohta koostatavas kokkuvõttes. Täiendavateks hindamiskriteeriumideks antud koolituse kohta sõnastasin usalduse, siiruse ja õigluse atmosfääri koolitustel. Selle hindamiseks viisin läbi koolituse tulemuslikkuse uuringu. Uuringu tulemusi tutvustasin Connector 2020 õppesündmusel, kus jagasin lisaks kogemustele ka soovitusi koolitajatele metoodika ja õppeprotsessi hindamise osas.

Tõendusmaterjalid:

3.4 Teavitab seotud isikuid koolituse tulemustest ja järeldustest (hinnangud, edasine tegevus, muudatusvajadused jm asjassepuutuv), juhindudes kaasamise ja koostöö põhimõtetest

Õppimisoskuste koolituste kokkuvõtteid edastas projektijuht rahastajale iga koolituse kohta. Õppimiskoolituste tulemuslikkuse kohta kogutud andmete analüüsi alusel koostatud ettekandega esinesin 17.12.2020 ettekandega rahvusvahelisel haridussündmusel Connector 2020, et teavitada saavutatud tulemustest kolleege. Teavitasin Connectorist ka koolituse lõpetanuid, et nad saaksid soovi korral sellest osa võtta ja uuringu tulemustega tutvuda. Connectorist võtsid osa ka koolituse korraldajad ja rahastajad ning teised koolitajad, kes selles suures projektis panustasid, tänu sellele sain teavitada ka neid ja jagada oma kogemusi nii kolituste läbiviimisest kui ka tulemuslikkuse hindamisest.

Luua metsanduskooli koolituse kokkuvõtte edastasin kooli juhtkonnale, koolituse korraldajale ning palusin edastada kõigile osalejatele. Samamoodi toimin ka teiste koolituste puhul, kus see on asjakohane.

Tõendusmaterjalid:

Simple Theme from Nimbus Themes - Powered by WordPress