2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
Õppimisoskuste koolitusel toimub õppekavas sõnastatud õpiväljundite selgitamine ja õppijate individuaalsete eesmärkide seadmine mitmeetapiliselt. Eelkõige tutvuvad õppijad koolituse eesmärkidega enne koolituse algust ja sõnasvatavad oma õpivajadusi, probleeme ja väljakutseid, mille lahendamiseks nad koolitusele tulevad. Seejärel töötame õppekava koos läbi esimesel kohtumispäeval kasutades valgusfoori meetodit ja igalt õppijalt ootan täpsustavaid küsimusi õppekava kohta. Räägime läbi, milline saab olema õppeprotsess, millised on selle koolituse eripärad, millised on ootused õppija aktiivsusele ning milliste tulemuste, ehk õpiväljunditeni see kõik viib. Samuti räägime kohe läbi ka hindamise meetodid ja -kriteeriumid, et õppijad saaksid häälestuda tulemustele, mida saavutada.
Seejärel kas samal või järgmisel õppepäeval tutvustan õppijatele SMART eesmärgistamise meetodit, nad sõnastavad oma õpivajaduste alusel konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid jmt eesmärke, mille lihvimisel ma nõustan neid ja juhendan. Seejärel ühe ülesandena tuleme eesmärkide juurde tagasi ja pidades silmas SMART eesmärki ja arvestades koolituse ajakava, koostavad õppijad isiklikke visuaalseid tegevuskavu oma õpieesmärgi saavutamiseks koolituse jooksul multifilmi meetodi abil. Lisaks eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalike sammude mõtestamisele, analüüsivad õppijad samuti võimalikke õpibarjääre, mis võivad neid soovitud rajalt kõrvale viia või peatada ning viise, kuidas neid takistusi ennetada või vältida. Pidades silmas õppijate üsna madalat teadlikkust õpiväljundite, täienduskoolituse õppekavade ja koolitusasutusele esitatavate nõuete kohta ning väga vabades turutingimustes tegutsevate koolitusettevõtete ebaühtlast kvaliteeti, ajendatuna HTM ning EKKA välja töötatud täienduskoolituse lävendipõhisest hindamissüsteemist, töötasime me EPALE Eesti Keskuse ja Eesti Töötukassa koostöös avatud õppevara nimega „Vali koolitus targalt“. Selle eesmärk on makro, ehk terve Eesti ühiskonna tasandil aidata mõista paremini m.h. isiklike õpieesmärkide ja koolituse õppekavas kirja pandud õpiväljundite omavahelist kooskõla. Selle eesmärgi saavutamiseks oleme loonud õppevideo ja töölehe, mida saab õppija kasutada iga kord koolituse valikul ja erinevate koolituste võrdlemisel.
Tõendusmaterjalid:
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust.
Õpikeskkonna kujundamisel püüan ma luua parimaid tingimusi, arvestades õppijate eripära, õppe eesmärke ja olemasolevaid ressursse. Füüsilise keskkonna puhul eelistan ma, et õpiruum oleks piisavalt avar, et õppijatel oleks ruumis istumiseks, kõndimiseks ja seismiseks ilma, et peaks mööbli ümber paigutama. Sõltuvalt individuaalse, paaris- ja rümatöö osakaalust ja koolituse ajakavast eelistatuimad laudade paigalduse moodused on minu jaoks U-kujuline ja 4-6 liikmeliste rühmade kaupa. Selliselt saab ruumi kasutada võimalikult otstarbekalt ilma, et peaks mööbli asetust muutma ja see sobib väga paljude meetodite läbiviimiseks. Sellises ruumis on mugav õppijaid kaasata, toetada nende grupina kujunemist ning võimaldama vajadusel neile ka tingimusi iseseisva töö jaoks. Rääkimata kõikidest hügieeni ja füüsilise heaolu faktoritest, olulisel kohal on minu jaoks ka ruumi ligipääsetavus. Võimalusel harrastan õuesõppe võimaldamist nii koolitajate koolitusel kui õppimisoskuste koolitusel, et mõlemad sihtrühmad õpiksid seda enam väärtustama.
Vaimse keskkonna loomiseks olen näiteks õppimisoskuste koolituse puhul kogunud väga suure hulga erinevaid kasulikke ja praktilisi materjale lisaks nendele, mida jõuame koolituse käigus läbi töötada ning võimaldanud ligipääsu kõikidele õppematerjalidele igale õppijale algusest peale. See on andnud väga hea tulemuse, sest erinevad õppijad on lähenenud materjalidele väga erinevalt. On olnud näiteid, kus õppija töötaski läbi koolituse jooksul kõik minu kogutud materjalid, sest tal oli aega ja huvi teema vastu nii suur. On olnud õppijaid, kes töötasid läbi konkreetse õppepäeva eel kõik selle päeva materjalid ja tulid koolitusele juba ettevalmistatuna. Oma lähenemises püüan toetada õppija uurivat ja kriitilist mõtlemist, esitan küsimusi ja väljakutseid, mille lahendamiseks peab piisavalt vaimselt pingutama.
On olnud vaja kohandada ümber füüsilist keskkonda ka tavapärastest keerukamates tingimustes. Näiteks selle sama koolituse puhul oli õppekava koostatud ja heaks kiidetud selliselt, et õppekava koostaja nägemuses pidi iga õppija koolituse käigus saama ühe tunni individuaalset õppenõustamist. Õppekavasse oli aga kirja pandud koolitaja töötundide arv, ehk ühest tunnist ühele õppijale sai 16 tundi õppenõustamist kogu grupile. Kui esimese kahe grupiga toimisin ma algse plaani – individuaalse nõustamise järgi, siis pärast rahastajalt tagasiside saamist oli järgnevatel gruppidel vaja õppeprotsessi suures osas ümber kujundada. Nii lähenesin loovalt ja rakendasin kovisiooni meetodil grupikonsultatsioonide läbiviimist, mis osutusid mitmekordselt kasulikumaks igale grupiliikmele kui algne plaan ette nägi.
Koolitusel aktiivne ja õppijal passivseks info vastuvõtjaks jäämist takistav lähenemine soodustas suurepäraselt ka sotsiaalse õpikeskkonna loomist, kus õppijad toetasid üksteist ning suhtlesid ka väljaspool koolitust, jagasid õppematerjale ning aitasid vastastikku koolituse viimaseks ülesandeks – õppimise festivaliks ette valmistada Paljud õppijad on loonud ka suhtlusgruppe sotsiaalmeedias ning korraldanud ühisalgatusi.
Õppekeskkonna loomise illustratsioonid: tutvumise käigus kaasõppijale valmistatud tass, mille saab ka kingituseks; õuesõpe – refleksiooniahrjutus Sokraatilise jalutuskääigu meetodil.
2.3 Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksiku õppija vajadusi.
Igale õppimisoskuste koolituse koolitusgrupile koostasin ma eraldi koolitusprogrammi, aja- ja asjakohastasin õppematerjale. Siiski, kui grupp oli füüsiliselt koos ja õppetöö oli alanud, juba esimesel päeval, kus tegelesime grupi loomise, grupiprotsesside käivitamise, kokkulepete sõlmimise, individuaalsete eesmärkide seadmise ja protsessist ülevaate saamisega võis ilmneda, et just sellel grupil on vaja näiteks eesmärgistamisele pühendada tunni aja võrra rohkem aega. Sel juhul tekkis vajadus koolitusprogrammi täpsustamiseks ja nii võis see koolituse jooksul toimuda veel mõnel korral, et lõpptulemus just selle grupi jaoks oleks parim. Samuti kui õppijate SMART-eesmärgid ja multifilmi meetodil koostatud tegevuskavad olid valmis, ka neid kasutasin sisendina, et vajadusel mõnda meetodit asendada või teemade järjestust muuta. Ühe näitena, mis eristas hästi gruppe oli prokrastineerimise ehk aeglemise teema – osade gruppide puhul tekitas see väga suurt elevust ja iga teine õppija ütles, et see on tema jaoks väga aktuaalne teema, osade gruppide puhul aga ei tuntud selle teema vastu suurt huvi. Sellest tulenevalt sain ma kohandada ajakasutust sama teemaploki raames, pühendades rohkem tähelepanu vajalikele teemadele.
2.4 Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest, soodustades iseregulatsiooni tekkimist õpperühmas. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana.
Olles ühe õppimisoskuste koolituse õppekava kahe aasta jooksul läbi viinud 10 koolitust erinevates linnades ja erinevatele gruppidele järeldan, et grupis, kus on õppijate taust heterogeensem, ehk nende vanuseline, sooline, hariduslik, sotsiaalne staatus on erinev ja grupis on ka kõrgelt haritud inimesi – tulevad õppijad kogu rühmana paremini toime erinevate teemade ja ülesannetega. Samas võib see teatud hetkedel olla sobivaks pinnaseks konfliktide (näiteks õppimisele vastupanu) tekkimisele mõnes õppijas. Gruppides aga kus on taust sarnane, on märksa kõrgem kohesiivsus, kuid edasiminekuks vajab selline grupp märksa rohkem tuge ja suunamist. Sellise info koolitusele eel registreerimisvormiga kogumisega saan ma teha vajalikke korrektuure oma plaanidese juba enne koolituse algust.
Õppimisoskuste koolitusel kasutasin ma esimesel koolituspäeval alguses paljude õppijate jaoks ebatavaliseks osutunud lähenemist, kus eelkõige tegelesime me omavahelise tutvuse, mälu treenimise ja sotsiaalsete barjääride eemaldamisega selle asemel, et ma koolitajana räägiksin passiivselt istuvatele õppijatele, mida me nüüd tegema hakkame. Pühendades 3 akadeemilist tundi 66-st erinevatele viisidele kuidas oma kaasõppijate ja koolitajaga tuttavaks saada, saavutasin ma olukorra, kus esimesest päevast oli grupp käivitunud ja asunud kostööle. Selliselt ei olnud meil takistusi ka keerukamate rühmatööde tegemisel ning õnnestus ennetada ka suuremaid konflikte ja suuresti ka õpibarjääride ilmnemist.
Koolitustel oli hulga näited selle kohta, kuidas koolituse alguses ütlevad mõned õppijad, et nad kindlasti ei esine, oli üksikuid, kellel oli ka paaniline hirm ja kes iga sõnavõtu ajal puhkesid nutma ja neid, kes kuni esinemise päeva hommikuni ei soovinud avalikult esineda, olles saanud grupi toe teevad ära väga heal tasemel ettekande. Ühes grupis üks väga kõrgelt haritud, kuid väljateeninutud puhkusele jäänud õppija, kelle jaoks oli oluline näidata kogu grupile oma kompetentsust seisis silmitsi ettearvamatute tehniliste takistustega oma esinemise alguses, kuigi oli valmistunud erinevateks tehnilisteks võimalusteks. Julgustasime ja toetasime teda koos grupiga ning ta tegi väga huvitava ettekande oma ekspertiisist tulenevalt, kuid tema ja kogu grupi jaoks oli see oluline õppimise koht, kus ta tajus ennast ebakindlalt ning tal tekkis võimalus mõista paremini teisi antud õppegrupis õppivaid inimesi. Kaasõppijad nägid aga, millised riskid võivad seada ohtu ka väga põhjaliku ettevalmistuse ja õppisid neid ennetama.
2.5 Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist. Arendab hindamise metoodikat ja juhendab teisi koolitajaid.
Hindamisjuhendi, ehk hindamismeetodite ja -kriteeriumide koostamine on väljundipõhise õppekava lahutamatu osa. Hindamismeetodite valikul lähtun ma üldjuhul põhimõttest, et need peavad olema sarnased või samad õppemeetoditele, et hindamine oleks integreeritud õppeprotsessi osa. Täiskasvanud õppija jaoks tööalases- või üldoskuste alases täienduskoolituses on selline protsess ootuspärasem, nagu ka mitte-eristav hindamine. Võimalusel kaasan ma õppijaid hindamisse, võimaldades vastastik- ja enesehindamist. Raskem on neid kaasata hindamismeetodite ja -kriteeriumide sõnastamisse, kuid olen olnud selliste õppekavade loomise juures, kus õppija saab ise valida, kas tõendab õpiväljundi olemasolu ühe või teise meetodi abil. Näiteks õppimisoskuste koolituse puhul ühe osa hindamisest teevad õppijad läbi ise – eluratta põhimõttel minu koostatud graafikul saavad nad hinnata õpiväljundite saavutamist 10-pallisel skaalal ja näha visuaalselt, millistes aspektides on neil vaja jätkata enesearengut.
Teiste koolitajate juhendamise näitena võin tuua eelmisel aastal Luua Metsanduskooli kahepäevast väljundipõhise alast koolitust ja ka 2019. aastal nelja HTM korraldatud täiskasvanud õppija tasemeõppes koolituse raames hindamise temaatika käsitlust. Ka meetodite alastel koolitustel nagu ka digivahendite alastel on mu õppekavas omal kohal hindamismeetodid ja digivahendid hindamise toetamiseks. Viimaseks suuremaks hindamismetoodika alase juhendamise protsessiks võib pidada ka Targa tööotsija tööriistakasti õppevara õppekava koostamist.
Tõendusmaterjalid:
- Hindamisjuhendid minu koostatud õppekavades näiteks: Täiskasvanud õppijat toetavad õppemeetodid täiskasvanute koolituses, Kaasaegsed õppemeetodid ja digivahendid koolituste läbiviimiseks, Õppimise toetamine.
- Luua Metsanduskooli hindamiskoolituse õppekava hindamisjuhendid ja teiste koolitajate juhendamine hindamise teemal.
- Minu loodud eluratta põhimõttel õpiväljundite enesehindamise meetod õppimisoskuste koolitusele.