1. Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist tulenevate nõuetega.
Minu töös koolitajana on välja kujunenud kolm peamist valdkonda: koolitajate koolitused, õppimisoskuste koolitused ja tööle kandideerijate koolitused. Andragoogika bakalaureuse- ja magistriõpingud Tallinna Ülikoolis koos minu koolituskogemusega on andnud mulle laiapõhjalise ettevalmistuse erinevate koolitamise ja õpetamisega seotud teemade käsitlemiseks. Muu hulgas olen õpingute käigus saanud ka haridustehnoloogilise ettevalmistuse, töötanud Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juures OPAH e-portfoolio loomise meeskonnas ning Piirivalveametis Moodle õpikeskkonna juurutamise eestvedajana kvaliteedihalduse jaoskonnas. Nende kogemuste käigus olen saanud vajaliku baasi oma haridustehnoloogiliste oskuste arendamiseks ning praktiseerides ja õppides koolitustel ja iseseisvalt erinevate digivahendiste kasutamist, valdan ma ka antud temaatikat.
Töö Sihtasutuses Kutsekoda Euroopa Komisjoni Europassi ja kvalifikatsiooniraamistiku teemadega ning kogemus ettevõtte tegevjuhina ning pikaajaline kogemus projektimeeskondade juhina annab mulle vajaliku kompetentsuse oskuste analüüsi ja esitlemise, tööturu võimaluste ja vajaduste õpetamiseks tööotsijatele.
Tõendusmaterjalidena on e-portfooliosse lisatud magistriõpingute diplom ja CV. Lisan ka OPAH e-portfoolio loomisel osalemist kinnitava kirjalikku kontseptsiooni. Näide Europassi tööle kandideerimise valdkonna kompetentsist.
2. Teab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.
Lähtun andragoogika printsiipidest oma tegevuses koolitajana õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja hindamisel, aga ka juhina meeskondade moodustamisel, eesmärkide seadmisel, protsesside üle vastutuse jagamisel ning kolleegide tunnustamisel. Olen veendunud, et andragoogika põhiprintsiipide rakendamine ning täiskasvanud õppija eripäradest lähtumine koolitusel on minu jaoks muutunud täiesti loomulikuks lähenemiseks. Miks? Sest ma ei kujuta ette oma koolitust ilma selleta, et julgustaksin õppijat mõtestama oma õpivajadusi, sõnastama eesmärke ja ootusi, olema teadlik oma vajadustest; austamata ja kohtlemata võrdsena igat osalejat grupis; arvestamata õppija kogemustega ja suunamata teda oma õppimise juhtimise ja reflekteerimise suunas.
Minu jaoks on õppija õppeprotsessis primaarne ja mõnes pikemaajalise koostööpartneri puhul koolitajate väljaõpet pakkudes olen seda põhimõtet rakendanud näiteks selliselt, et olukorras, kus grupp on olnud väiksem ja koolituse korraldaja on pidanud kärpima koolitustunde eelarve puudujäägi tõttu, olen teinud tööd vabatahtlikuna, kuna minu jaoks on oluline, et õppijad saaksid vajalikku õpikogemuse osaliseks ka siis, kui mu tööst tasustatakse vaid osa. Samuti olen näiteks loovutanud osa minu teemade käsitlemiseks ettenähtud ajast teistele koolitajatele ja teemadele, kui õpegrupi vajadustest tulenevalt on see olnud parim lahendus.
Koolituste kavandamisel ja õppekavade koostamisel pööran suurt tähelepanu oskuste ja teadmiste praktilisusele ja reaalsetele kasutusvõimalustele. Näiteks õppijale nii abstraktsetena tunduvate õpioskuste õppimine osutub minu koolitustel õppijate jaoks väga kasulikuks, täiesti praktiliseks ja vajalikuks õpikogemuseks. Kuigi mõnel veebiseminaril olen eelistanud formaadist ja tellimusest tulenevalt interaktiivse loengu meetodit, võin väita, et enamus minu koolitusi on üles ehitatud koostööle ja õppijate aktiivsusele. Eneseanalüüsi erinevates osades toon ma näiteid andragoogika põhiprintsiipide rakendamisest ja õppija eripärade ja eesmärkide arvestamiseks kohandan koolitusprogrammi, meetodeid, õpikeskkonda, õppematerjale jmt.
3. Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet.
Oma koolitustegevuses lähtun põhimõttest, et igal inimesel on midagi, mida teistele õpetada, iga inimese ja iga tema kogemus on väärtuslik õppimise võimalusena. Näiteks õppimisoskuste koolitustele tulevad sageli inimesed, kes arvavad, et nad ei suuda asju meelde jätta, et nad ei oska õppida, et neid ei ole tööturul vajalikud, et nende õppimiskogemused on olnud halvad õpetajate tõttu, et nad on liiga vanad või liiga kaua lastega kodus olnud või liiga kaua ühte ja sama tööd teinud, nad ei tea, kuhu edasi oma (õpi)teel minna. Loon nende jaoks sellised toetavad, usaldusväärsed, väärtustavad tingimused, kus nad leiavad taas usu endasse, oma võimetesse, õpivad väärtustama oma kogemust, avastavad oma tugevusi ning leiavad uusi viise ja teid oma arengu kavandamiseks. Mõned inimesed jätkavad oma katkenud haridusteed täiskasvanute gümnaasiumis või ülikoolis, mõned jätkavad õppimist koolitustel, avastavad e-õppe võimalusi, sooritavad edukalt eksameid – nende endi sõnul teevad nad seda edukalt just tänu õppimisoskuste koolitusel õpitule ja kogetule.
Koolitaja kutse-eetika aspektidest tahaksin välja tuua kõige tähtsama oma mõjuvõimu teadvustamise inimese üle olukorras, kus ta on tulnud sinu loodud õpisituatsiooni, avanud ennast, usaldanud oma lugu sulle ja kaasõppijale ja ootab suuniseid, kuhu ja kuidas edasi minna. Taaskord õppimisoskuste koolituse juurde tagasi tulles, on selle üks osa kovisiooni meetodil õppijate õppimis- ja arengutakistustele lahenduste leidmine ja edaspidise arengu eesmärkide seadmine. Kovisiooni meetodina ning kasutatavat mudelit tutvustades tuletame õppijatega meelde ka koolituse alguses õpilepingu meetodil sõlmitud konfidentsiaalsuse, asutuse ning arvamuste paljususe põhimõtteid. Kovisiooni läbiviimisel jälgin ennast ning tuletan meelde ka õppijatele, et nad ei annaks hinnanguid, vaid esitaksid olukorra analüüsi ja kriitilist mõtlemist toetavaid küsimusi.
4. Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid õigusakte.
Peamine täiskasvanuõpet reguleeriv õigusakt, millest juhindun oma töös on Täiskasvanute koolituse seadus ja selle alusel haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud täienduskoolituse standard. Nende dokumentide alusel on minu organisatsioon, mille alt koolitusi pakun on registreeritud EHISes täienduskoolitusasutusena (esitatud majandustegevusteade), regulatsioonist tulenevalt edastan ma organisatsiooni nimel HTMile iga-aastaselt tegevusnäitajaid, organisatsiooni kodulehel koolitajale.ee on täidetud kõik seadusest tulenevad täienduskoolitusasutusele esitatavad nõuded ning ka täienduskoolituse õppekavu koostan ma hoolikalt järgides kõiki regulatsiooni ja hea tava aspekte. Ka koolituse lõpetamisel tunnistuste ja tõendite väljastamisel pean ma silmas õigusaktides ja juhendmaterjalides toodud nõudeid ja soovitusi. Muud konkreetselt minu töös olulised seadused, mida järgin on kutseseadus ja haldusmenetluse seadus, aga muidugi ka andmekaitseseadus.
5. Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.
Õppijatele annan tagasisidet õppeprotsessi vältel alates esimest kohtumisest kuni koolituse lõpuni. Peamine printsiip on minu jaoks, et tagasiside peab olema õppija arengut toetav, edasiviiv, aga ka tema saavutusi ja tugevuste tunnustav. Püüan tagasiside andmisel aidata õppijal endal mõista oma tugevusi ja arenguvajadusi. Püüan tagasiside andmisel vältida valmisvastuste andmist, eelistades pigem kriitiliste küsimuste esitamist. Sobivatel hetkedel avaldan õppijatele tunnustust ja kiitust, tuues välja, mis neil hästi õnnestunud on ja millega tasuks kindlasti jätkata. Õppija või õppijate grupi esitatud tööde tulemuste tagasisidestamisel aitan neil leida uusi seoseid varem õpituga, mõista paremini läbitud materjali tuuma ning suunata neid teemat edasi uurima. Koolituse käigus sooritatavatele rühmatöödele eelistan anda suulist tagasisidet. Aga näiteks koolitajate mikroõppe – videosalvestusega lühikoolituste läbiviimisel – loon tingimusi kus suulist ja kirjalikku tagasisidet saab õppija nii minult kui ka kõikidelt grupikaaslastelt.
6. Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas.
Minu igapäevased suhtlus- ja töökeeled on eesti, vene ja inglise keeled. Olles õppinud andragoogikat kuue aasta jooksul eesti keeles ning lugedes inglisekeelset erialast kirjandust, oli minu jaoks väga keeruline alustada koolitajate koolitusega vene keeles, sest pidin taasavastama erialast sõnavara. Minu jaoks võrdus see oma emakeele uuesti õppimisega. Mind on aidanud selles eelkõige erialane kirjandus aga ka suhtlus vene keelt kõnelevate kolleegidega. Väärtustan korrektset keelekasutust, mistahes keeles raskuste või kõhkluste tekkimisel otsin nõu sõnaraamatutest ning hoolin ka erialase terminoloogia korrektsest kasutamisest
7. Kasutab asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke meetodeid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.
Vähe on neid koolitusi, kus ma ei kasuta kaasaegset digiõppevara. Viimase 4-5 aasta lemmikuks on kujunenud Padleti keskkond, mis võimaldab õppe sisu hallata ja õppeprotsessi struktureerida, õppijat kaasata ning võimaldada talle ligipääsu kogu koolituse sisule mistahes talle sobival ajal. Koolitustel kasutan sageli mõistekaardi kasutamise tarkvara nagu Coggle või Mindmeister, esitlustarkvara Zeetings. Õppijate koolitusvajaduse ja tausta teada saamiseks ning tagasiside kogumiseks kasutan Typeform rakendust ja täiesti asendamatuks koolitusmaterjalide loomise vahendiks on minu jaoks kujunenud Canva. Varasem kogemus on mul ka traditsioonilise õppehaldussüsteemiga Moodle. Täna on muutunud igapäevaseks õppevaraks Zoom, MS Teams ja Google Meet, Webex jm taoline, mida huvitaval kombel on paljud hakanud nimetama lausa õppekeskkondadeks. Kuigi Zoomi tarkvara kasutasin ja veebiseminare viisin läbi pikalt ka enne pandeemia algust ja üldist õppetegevuse internetti kolimist, siiski eelistan tihtipeale võimalusel koolituste läbiviimist õppijatega samas füüsilises ruumis olles. Aga ka sel juhul juhendan, suunan ja toetan ka kõige madalamate digioskustega õppijaid, et nad võtaksid kasutusele ja tuleksid toime nende digivahenditega, mida ma koolitustel kasutan. Pandeemiast tulenevalt olen siiski mitu oma koolitust täielikult veebipõhiseks ümberdisaininud – eelkõige koolitaja koolituse valdkonnas.