1.1 Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust.
Eristades sihtgruppide õpivajadusi mikro, meso ja makrotasandil, keskendun oma koolitustegevuses eelkõige meso- ja mikrotasandi vajadustele ning nende alusel õpieesmärkide sõnastamisele. Koolitusvajaduste väljaselgitamiseks kasutan eelkõige kvalitatiivset analüüsi ning deduktiivset lähenemisviisi. Mesotasandi – ehk grupi tasandil – olen rakendanud küsitlusi ja fookusgruppi intervjuu meetodeid. Näiteks õppimisoskuste koolituse registreerimisvormil toetan ja suunan õppijat mõtestama ning sõnastama oma õpivajadust. Lisan siia ka väljavõtte ühe grupi vastustest. Taoliste andmete kogumine võimaldab mul teha valikuid, millistele teemadele rohkem tähelepanu pöörata, milliseid näiteid kasutada õppeprotsessis, milliseid meetodeid kasutusele võtta. Väga väärtuslik info on ka grupi mitmekesisuse või sarnasuse ehk homo- või heterogeensuse kohta. Lisaks registreerimisvormile ühe õppekava alusel toimuvate koolituste või jätkukoolituste puhul kasutan alati koolitusvajaduste määratlemisel möödunud koolituste tulemuslikkuse hindamisest tehtud järeldusi.
Mikrotasandil olen kasutanud meetodina näiteks arenguvestluse läbiviimist konkreetse õppijaga, ei aidata välja selgitada just tema konkreetse arenguvajaduse. Tõhus meetod on ka kirjaliku eneseanalüüsi koostamine, mida olen saanud rakendada koolituste puhul, kus on planeeritud rohkem ajalist ressursi. Lisan portfooliosse ühe eduka ja kaua tegutseva andragoogilisi väärtusi austava koolitusasutuse personalile läbi viidud refleksiivse praktika koolituse täpse koolitusvajaduse määratlemiseks kasutatud kahest ametialasest rollist lähtuvalt koostatud eneseanalüüsivorme. Lisaks eneseanalüüside eelneva läbitöötamisega osalesin selle ettevõtte kahe koolitaja koolitusel vaatlejana ning analüüsisin koolituse videosalvestust nende õppijate refleksiooni toetavate praktikate kaardistamiseks. Meetodina olen makrotasandi koolitusvajaduste määratlemiseks peamiselt kasutanud võtmeisikute/ekspertide intervjueerimist ja dokumendianalüüsi, nende tulemuste kõrvutamist. Viimase aasta saavutuseks oma töös EPALE Eesti keskuse juhina pean edukalt enda koostatud uuringu lähteülesannet ja metodoloogiat, mille alusel viis Tallinna Ülikool läbi Eesti koolitajate digiosksute alase koolitusvajaduse uuringu. Enne seda, kui 2020. aastal kogu õppimine veebi üle läks, juba 2019. aasta alguses tabasin ma veebiseminaride ja Zoomi kasutamise koolituste vajadust Eesti turul ning tegin vastava ettepaneku kolleegidele koolituse väljatöötamiseks. Nii toimus meie esimene avatud veebiseminaride koolitus 2019. aasta kevadel veel kontaktõppena, kus ei pidanud distantsi hoidma ja kus sai õppija juurde minna ja näidata tema ekraanil, kuhu vajutada tuleb. Igal aastal koondan ma ka koolitajate kogukonna ettepanekuid mittekonverentsi teemade osas.
Tõendusmaterjalid:
1.2 Koostab, analüüsib ja arendab väljundipõhiseid õppekavasid (vt lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid), lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks.
Õppekavade koostamine, ehk koolitusprotsessi kavandamine on tegevus, mida ma tõesti naudin. Sõltuvalt olukorrast võib õppekava koostamine alata erinevatest aspektidest: teemadest, mida tahaks jagada ehk mu enda kompetentsist; grupi soovist midagi õppida või tellija probleemist, mida soovitakse lahendada – ehk koolitusvajadusest; kuid alati on õppekava kui dokumendi koostamisel keskne kolmnurk eesmärk-koolitusvajadus-ressurss.
Koolitustel kus õpetan õppekava koostamist ütlen alati, et kõige tähtsamal kohal üldine eesmärk ja õpiväljundid ja just õpiväljunditele pühendan ma koolituse mahust kõige rohkem aega. Miks, sest eriti sellele koolitajale, kes on oma karjääri alguses on oluline, et tal on selged sihid, saavutatavad tulemused, mida silmi ees pidada muude õppekava osade sõnastamisel ehk õppeprotsessi kavandamisel. Minu jaoks on õpiväljundite sõnastamisel väärtuseks mitte ainult olemasolevatest nõuetest ja headest tavadest lähtumine, vaid jagan koolitajaks õppijatele oma väärtust, et õppeprotsess peab olema tähenduslik, kus vastavalt Dee Finki taksonoomiale on lisaks baasteadmistele, praktilisusele, seoste loomisele on omal kohal ka inimlik mõõde, iseenda tundma õppimine ja õppima õppimine. Seda kõike aitavad läbi mõelda just õpiväljundid ja nende sõnastamisel kasutatavad õpiverbid.
Tellija pakkumuskutsed või koolitushanked võivad olla väga erineva detailsuse astmega. Tulenevalt tellija määratud tingimustest, võimalusel saades lisainfot kavandatava koolituse kohta ning arvestades olemasolevat teadmist antud sihtgrupi kohta (muu hulgas näiteks kutsestandardid, OSKA valdkondlikud uuringud vmt), kujuneb pakkumuse osana ka esmane väljundipõhine õppekava. Kui pakkumus on heaks kiidetud, toimub õppekava täpsustamine läbirääkimiste käigus ning arvestades konkreetse õpegrupi kohta saadud teavet. Sellele järgneb vajaliku ressursi täpne kavandame olemasolevate tingimuste piires. Nii näitena toodud Archimedese koolituse pakkumus oli koostatud kahe koolitaja kaasamist silmas pidades kuid pärast pakkumuse valmimist selgus, et koolitus tuleb läbi viia siiski ühe koolitajaga.
Tõendusmaterjalid:
1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda lähtuvalt valdkonna arengust. Juhendab ja nõustab koolituse sisu ettevalmistamist ühe või mitme õppekava kontekstis, lähtudes valdkonna vajadusest muuta ja/või uuendada õppekava.
Pöördun siin taas õppimisoskuste koolituse juurde, sest selle õppekava ei olnud minu koostatud. Sain ettepaneku panustada koolitajana siis, kui projekt oli juba heaks kiidetud. Minu ülesandeks oli kahe aasta jooksul viia läbi kümme 66-tunnist koolitust kolmes linnas ja kahes keeles. Iga grupi jaoks koostasin ma õppekava alusel koolitusprogrammi, mis sisaldas lisaks konkreetseid kuupäevi ja kellaaegu, mille alusel toimus koolituse reklaam ning õppija sai otsustada, kas antud koolitus tema ellu mahub. Kõikidel sama õppekava alusel toimunud koolitustel on olnud erinev toimumiskordade sagedus ja koolituskohtumiste kestus. Ühest küljest iga uue koolitusprogrammi koostamisel arvestasin eelmise grupiga saavutatud tulemusi ja õppeprotsessi analüüsi, teisest küljest pidin arvesse võtma logistilise aspekte nagu transport, koolitusruum jmt.
Kahe aasta jooksul olin kogunud väga suure hulga materjale ja vahendeid, mis olid seotud koolituse teemadega ning lisanud neid õppijatele jagamiseks koolitusmaterjalide tahvlile. Näiteks uute OSKA valdkondlike uuringute ilmnemisel olen järgnevaid gruppe nendest teavitanud, edu.ee veebilehel ametite võrdluse tööriista ilmumisel võtsin selle kasutusele ühe rühmatöö tarbeks, samas projekti jooksul olid mõned allikad ka ära kadunud – näiteks Psühhobussi blogipostitused või HITSA e-kursuste repositoorium said selle ajaga suletud ja hilisemad koolitusgrupid ei saanud neid enam enesearendamiseks kasutada.
Lisaks õppekavadele, mida olen koostanud täiesti iseseisvalt, olen panustanud ka paljude õppekavade koostamise meeskondadesse ning andnud sisendit nii Vestifex kui Innoowise koolitaja koolituse õppekavadesse. Minu juhitud oli ka Targa tööotsija tööriistakasti õppekava väljatöötamise protsess. Vestifexi koolitaja koolituse raames on minu vastutada koolituse osa, kus õpime õppekava koostamist, seega igas koolitusgrupis juhendan ja nõustan ma keskmiselt 10 õppijat.
Tõendusmaterjalid:
1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi. Juhendab ja nõustab õppematerjalide koostamist.
Viimastel aastatel eelistan ma digitaalseid õppematerjale ning muid materjale, näiteks paberkandjal jaotuslehti kasutan ma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Ühe näitena toon Luua Metsanduskoolis läbi viidud väljundipõhise hindamise koolituse õppematerjali, mis on koostatud digitaalselt, kuid nendest materjalidest vajalikud osad printisin õppijatele välja kohapealseks tööks, sest oli osa õppijaid, kes eelistas töötada paberkandjal materjalidega. Lisatud materjalides on toodud ka viited kasutatud allikatele.
Tulenevalt enda kogemusest, kompetentsist ja koolitusvaldkonna üldisest arengust, juhendan ja suunan viimasel ajal õppijaid just digitaalsete õppematerjalide koostamisel. Näiteks toimus 2020. aasta suvel koostöös pikaajalise partneri OSCE-ga zoomikoolitus Türkmenistani piirivalve õppeasutuste õppejõududele ja koolitajatele õppimist toetavate digivahendite kasutuselevõtuks. Koolituse viisin läbi koos haridustehnoloogist kolleegiga, kellega olid meil teemad jaotatud vastavalt meie tugevaimatele kompetentsidele. Antud koolitusel, nagu ka paljudele teistel, juhendasin ja nõustasin õppijaid õppematerjalide koostamiseks Canva, Padlet, Zeetings, Coggle, Typeform, Visme ja muude taoliste digivahendite abil, et need toetaksid enim täiskasvanud õppijat.
Tõendusmaterjalid: